Süsinikuneutraalsed lennud aastaks 2045 | Finnair Eesti
AvalehtAvaleht
The challenging weather conditions cause disruptions on our flights on 21 November 2024.
Avalehtoneworldi liikmeslennufirmad ja soodustused
Avaleht
Broneeri
Halda
Registreeri lennule

Teaduspõhised kliimaeesmärgid

Globaalses maailmas võimaldab lendamine luua sidemeid riikide ja mandrite vahel, et kaubelda, suhelda, ühendada kultuure ja inimesi. Selleks et saada lendamisest edaspidigi ühiskondlikku ja majanduslikku kasu, oleme pühendunud lendamise tekitatud süsinikuheite vähendamisele.

Tahame sillutada teed tulevikule, kus saad endiselt maailma avastada, kuid sellel oleks keskkonnale väiksem mõju. Esimese sammuna oleme endale seadnud teaduspõhise kliimaeesmärgi, et parandada 2033. aastaks heitetõhusust. Pikas plaanis oleme koostöös oma sektoriga seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks nullnetoheide. 

Mis on teaduspõhine kliimaeesmärk?

Finnairis oleme endale seadnud teaduspõhise eesmärgi vähendada 2033. aastaks 2023. aasta algtasemega võrreldes süsinikuheite mahtu 34,5% võrra. Selle eesmärgi on kinnitanud teaduspõhiste sihtide algatus (SBTi).

SBTi hindab sõltumatult ettevõtete kliimaeesmärke, et tagada nende vastavus kliimateaduse uusimatele teadmistele. SBTi kinnitatud kliimaeesmärgid suunavad ettevõtteid selles, kui palju ja kui kiiresti nad peavad Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks oma süsinikuheidet vähendama, et piirata globaalset soojenemist rohkem kui 1,5 °C üle tööstusrevolutsioonieelse taseme.

Eesmärgi saavutamiseks plaanime investeerida nõutust suuremas mahus kestlikusse lennukikütusesse (SAF), parandada veelgi tegevustõhusust, optimeerida meie liinivõrku ja ajakohastada lennukipargi uuendamise kava. SBTi nõuab lennuettevõtetelt just oma tegevuse CO2-heite vähendamist, mis tähendab, et me ei saa oma vahe-eesmärgi saavutamiseks kasutada heite tasakaalustamist. 

  • Meie SBTi eesmärk eeldab, et vähendame 2033. aastaks 2023. aastaga võrreldes oma süsinikuheite mahtu (CO2e/RTK) 34,5% võrra. See eesmärk tähendab, et nimetatud perioodil tuleb meie absoluutset süsinikdioksiidi ekvivalendi (CO2e) heitkogust vähendada ligikaudu 13% võrra. Absoluutse heite vähendamine on hinnanguline ja põhineb sellistel muutujatel nagu iga-aastased kasvuprognoosid, mis võivad tulevikus muutuda.
  • Süsinikuheite mahtu on määratletud kui süsinikdioksiidi (CO2e) heitkogust tulu tonnkilomeetri (RTK) kohta, mis on Finnairi veetavate reisijate ja lasti nimikoormuse mõõtühik. 2023. aastal oli meie süsinikuheite maht 976 CO2e/RTK.
  • Eesmärk hõlmab nii meie kasutatava reaktiivkütuse olelusringi koguheidet, sealhulgas otsest heitkogust, mis tekib reaktiivkütuse kasutamisest lennu ajal (1. siht), kui ka kaudset heidet, mis tekib kütuse maa seest kättesaamise, tootmise ja turustamise käigus (3. siht, 3. kategooria).
  • Jälgime oma edusamme eesmärgi saavutamisel ja anname neist igal aastal SBTi-le ja meie säästlikkuse aruannetes ka huvilistele teada. 

Mida me teeme, et vähendada lendamise tekitatud süsinikuheidet

Kestlik lennukikütus (SAF) 

Tavapärane reaktiivkütus on valmistatud toornaftast, kuid juba praegu on olemas alternatiive, mis ei nõua fossiilsete kütuste põletamist.

Kestlik lennukikütus (SAF) on üldtermin kütuste kohta, mis on pärit taastuvatest allikatest, näiteks kasutatud toiduõlist ja loomarasvast. Võrreldes fossiilse reaktiivkütusega võib SAF vähendada kütuse elutsükli jooksul süsinikuheidet lausa kuni 80% võrra.

Praegu on SAF-i osakaal kogu kütusekulust väike, kuid selle osakaal suureneb järgnevatel aastatel nii seadusandluse kui ka Finnairi omaalgatuslike sammude pärast.

Kliimaeesmärkide täitmiseks soovime kasutada rohkem SAF-i, kui on praegu ette nähtud, kuid selleks vajame oma klientide abi. Me kõik saame kaasa aidata, et SAF-i lennunduses rohkem kasutama hakatakse. 

Kasutame vähem kütust 

Töötame pidevalt selle nimel, et kasutada kütust võimalikult tõhusalt. Näiteks optimeerime iga päev lennukite suunamist eri marsruutidele vastavalt nõudlusele ja kütusekulule. 

Finnairi piloote koolitatakse kütusesäästlikult lendama ning lennuki pardal on seadmed lennutasandi ja kiiruse optimeerimiseks, et kütust säästa. Meie hajusa liiklusega Helsingi kodulennujaam on ideaalne kütusesäästlikuks maandumiseks, võimaldades lennukitel laskuda sujuvalt (CDA maandumisviis).

Vähendame kaalu 

Lennuki kaal mõjutab otseselt põletatud kütuse kogust ja heidet, mistõttu on kaalu arvestatud kõigi pardal olevate esemete puhul alates vaipadest kuni istmete ja kärudeni. Näiteks optimeerime lennuki kaalu vähendamiseks pardal oleva joogivee kogust ja kaal on ka üks teguritest salongisisustuse materjalide valimisel. 

Lendame kaasaegse lennukipargiga

Omame Euroopa üht moodsaimat laiakerelistest lennukitest koosnevat lennukiparki. Ligi kaks kolmandikku meie laiakerelistest lennukitest on tipptasemel Airbus A350 lennukid, millel on 25% võrra parem kütusesäästlikkus kui teistel praeguse põlvkonna lennukitel.

How do we fly in the future?

A lot of expectations are placed on the technologies of the future in solving the emission challenges of flying. When can we expect electric planes or synthetic fuels to be commonplace?

Loe lugu (inglise keeles)

Navigeerisite leheküljele: Teaduspõhised kliimaeesmärgid